Move to the main content ↓ Move to the easy-to-read language ↓
Open accessibility settings Ask SAB, the chatbot Search

We use cookies to improve your experience. Do you accept?


Kujundajast pea­toimetajaks: ajakirja Sinuga uus number

Allan Aug 4 min read In Estonian

Video: Caspar Haugasmägi

Sel aastal oli minul suur rõõm olla pea­toimetajaks koos hea sõbra Kermo Aruojaga (Skald Creative Studio) ajakiri Sinuga värskel numbril. Ajakirja annab välja Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda).

Alates 2020. aastast olen olnud ajakirja kujundajaks ja küljendajaks. Seekord võtsin veidi suurema ampsu: panin kokku kogu numbri, peatoimetasin ning ka kirjutasin mõne artikli.

Omastehoolduse erinumber

Omastehoolduse 2026. aasta erinumber räägib inimestest, kes hoolitsevad oma vanema, elukaaslase, lapse või sõbra eest, sageli seda kõike töö ja pere kõrvalt.

Ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumbri esi- ja tagakaas: esikaanel istub ratastoolis mees, kelle ümber on käe pannud naine; tagakaanel omastehoolduse infopunkti kuulutus „Hoolivalt hoitud!”
Ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumbri esi- ja tagakaas (jaanuar 2026). Foto: kuvatõmmis

Numbri kahekümnes loos võid leida:

  • praktilise poole: tööellu naasmine hoolduskoormuse kõrvalt, leping tugiisikuga, asjaajamine hooldaja ja hooldatava vaatest, koduhooldus ja erihoolekanne;
  • inimliku poole: kuidas valmistada last ette vanema kaotuseks, elu lõpu väärikus, isade ja sõprade roll omastehoolduses, tugirühmad;
  • inimeste endi lood, ATH-ga lapse vanemast abikaasat hooldava naiseni ning ratastoolis tarkvaraarendajast, kellest sai ka lavainimene.

Numbris kuulutatakse välja ka EPIKoja tunnustuskonkursi laureaadid. Peatoimetamise kõrval uuendasime ajakirja veebilehekülje, ja mõni kuu varem sai uue näo ka EPIKoja kodulehekülg.

Fun fact: nii EPIKoja kui ka ajakirja Sinuga varasemad leheküljed tegime samuti Studio Augustine'is, koos Mattias Tõnissoniga.

Neli lugu, mille kirjutasin

Iga Sinuga lugu saab ajakirja ligipääsetaval lehel lisaks lugemisele ka kuulata. Kirjutasin sellesse numbrisse neli lugu: kaks neist põhinevad EPIKoja videolugudel, üks on praktiline juhend abivahendi valimiseks ja neljas puudutab teemat, mis on mulle endale kõige lähemal.

Naine valges pluusis kükitab lillepoes lillede keskel ja seab kimpu
Silvia lillepoes toimetamas. Foto: kuvatõmmis EPIKoja videost „Omastehooldusest. Vaimse tervise vitamiinid”

Allpool väike ülevaade minu kirjutatud artiklitest:

  1. Minu vaimse tervise vitamiin — hooldajate lood elujõust ja tasakaalust. Lugu põhineb EPIKoja videol, kus omastehooldajad räägivad, mis aitab neil hoida vaimset tervist, rõõmu ja tasakaalu. Üks leiab aega iseendale sõbranna lillepoes, Merli käsitööst ja meisterdamisest koos lapsega, Erkki pikkadest jalutuskäikudest tütrega ning metsast ja merest, Maarja vabast uitamisest looduses. Sõnum on lihtne: et teiste eest hoolitseda, tuleb esmalt hoolida iseendast.
  2. Abivahendi nipinurk: praktilised soovitused igapäevaelu lihtsustamiseks. Praktiline juhend sobiva abivahendi leidmiseks, mis põhineb erivajadustega inimeste ja hooldajate kogemustel omastehooldusest.ee lehel. Külasta kohalikke müüjaid, küsi nõu füsioterapeudilt, rehabilitatsioonimeeskonnalt ja kogemusnõustajatelt, proovi enne ostmist (rulaatoreid ja karke saab tihti ka rentida) ning uuri, milliseid soodustusi ja dokumente on vaja. Kõige tähtsam on valida vahend, mis aitab ise hakkama saada. Juttu tuleb ka voodirežiimist: funktsionaalsest voodist, lamatisi ennetavast madratsist ja asendi muutmisest.
  3. Hoolekande ABC — kust abi leida ja kuidas süsteem toimib?. Videoloo põhjal, kus Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Kadri Mets selgitab, kuidas sotsiaalkaitse Eestis toimib. Sotsiaalkindlustus tagab rahalise turvalisuse (näiteks pension, haigushüvitis, töövõimetoetus), sotsiaalhoolekanne pakub teenuseid ja tuge igapäevaseks toimetulekuks. Esimene samm on pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole, ja sa ei pea teadma, millist teenust vajad: selleks ongi sotsiaaltöötaja. Abi küsida võib igaüks, ja kui märkad kedagi hädas, võid teavitada tema omavalitsust.
  4. Uus selts kujuneb esimeseks sammuks amputeeritute parema toetuse poole. Elu pärast jäseme amputeerimist on katsumus nii inimesele endale kui ka tema lähedastele. Sellest lähemalt allpool.

Lugu, mis on mulle kõige lähemal

Erilist tähelepanu väärib neljas lugu: amputeeritute info leidmise probleem. Eestis pole ühte kohta, kust leida teavet proteeside, taastusravi ja abivahendite kohta, ega kogemusnõustajate võrgustikku. Uus selts võiks olla esimene samm parema toe poole.

Viis inimest taastusravisaalis käsipuude taga: keskel Allan Aug, tema kõrval füsioterapeudid ja proteesimeistrid
Allan Aug seisab keskel; temast vasakul on füsioterapeudid Triin Kukk ja Annika Veikesaar-Suur ning paremal proteesimeistrid Lota-Brita Haugasmägi ja Stanislav Haugasmägi. Foto: Caspar Haugasmägi

Teema on otseselt seotud minu viimase aja kogemustega. Lisaks ajakirjale olid sõbrad mulle toeks ka 2024. aasta õnnetuse järel. Sellest kirjutas samas numbris ka Kermo: Sõbra roll omastehoolduses: kuidas toetada sõpra ja iseennast?

Proteesi on mulle teinud Ortopro ning nad on olnud kogu teekonnal väga abivalmid – paremat ei oskaks soovidagi. Ortoprod veab proteesimeister Stanislav Haugasmägi, keda aitab tema tütar Lota-Brita Haugasmägi. Nende töös on kasutusel ka uued võtted, näiteks 3D-skaneerimine ja 3D-printimine. Suur aitäh ka Stanislavi pojale Caspar Haugasmägile, kes tegi amputeeritute loo jaoks ajakirjale fotod ja video.

Algselt jagatud LinkedInis.

Filed under editing accessibility web